Empaat on inimene, kes tajub väga peenelt teiste inimeste emotsioone, meeleolu ja energiat. Sageli ei taju ta ainult sõnu või käitumist, vaid ka ruumi üldist seisundit – seda, mida ei ole välja öeldud.
Empaat ei ole lihtsalt tundlik inimene. Sageli on tal närvisüsteem, mis märkab rohkem infot kui enamikul inimestel.
Kuna mul taustal töötab “jälgimissüsteem”, siis olen gruppides ja enda blogis tähele pannud, et lugejatele pakuvad huvi empaatiaga seotud lood. Kirjutan siis empaadina sellest natuke rohkem.
“Jälgimissüsteem” on muide empaadile väga omane ja sõltuvalt sellest, millises hingearengu etapis ta parasjagu on, määrab see, mida tema süsteem jälgib. Määrav on ka see, millises keskkonnas ta on kasvanud.
Hetkel ma isegi ei kasuta enam seda sõna empaat väga tihti, sest kõik siin meie sees ja meie ümber on energia.
Kui me õpime jälgima enda energia kadumist, mida nimetame väsimuseks, ja energia kasvamist, mida nimetame elujõuks, eluenergiaks või elurõõmuks, avaneb meil võimalus muuta oma elus väga palju.
Empaat kui energiatajuja
Aga siin liigun empaadi juurde tagasi.
Empaadina on sul üks väga tugev omadus – tajumise võime. Ja see võib avalduda väga erineval moel.
Sa ei taju ainult sõnu, näoilmeid või hääletooni, vaid ka ruumi, meeleolu, sagedust, alateadlikke pingeid ja isegi ütlemata mõtteid.
Sageli ei osata ise alguses aru saada, kust see info tuleb. Sa lihtsalt tead.
Sa tunned, kui midagi on valesti.
Sa tajud, kui kellelgi on valus.
Sa märkad muutust õhus enne, kui midagi on välja öeldud.
Kuid mida see tegelikult tähendab?
Sel juhul ei ole sa lihtsalt tundlik inimene, vaid oled energiatajuja.
Empaat kui energiavälja lugeja
Iga inimene kannab enda ümber energiavälja. See väli sisaldab meie mõtteid, emotsioone, uskumusi ja kogemusi.
Empaatilise inimesena on meil närvisüsteem ja teadvus, mis on häälestunud seda välja lugema. See on tundlikkus, mis toimib automaatselt.
Sa võid siseneda ruumi ja hetkega tajuda:
- kes on konfliktis,
- kes surub midagi alla,
- kes vajab tuge,
- kus on pinge,
- kus on rõõm.
Sageli ei oska me seda loogiliselt seletada. Aga keha juba teab.
Empaadi väsimus on ülekoormus ehk valesti kasutatud energia
Probleem ei ole tajus. Probleem tekib siis, kui me ei oska eristada:
mis on sinu energia
ja mis kuulub teisele.
Kui sisemised piirid ei ole selged, hakkad sa:
- tundma teiste emotsioone,
- lahendama teiste pingeid,
- võtma vastutust teiste tunnete eest,
- samastuma kollektiivse valu või hirmuga.
Piirideta muutub energiataju koormaks.
See on põhjus, miks paljud empaadid tunnevad:
- seletamatut väsimust,
- ärevust rahvarohketes kohtades,
- vajadust üksi olla,
- ülekoormatust uudistest ja maailmas toimuvast.
Me ei ole „liiga tundlikud“. Me lihtsalt töötleme rohkem infot kui enamik inimesi.
Empaat ja ühisväli
On hetki, kus mõtled millestki – ja kohe näed, et keegi teine räägib samast teemast.
See ei ole juhus.
Me kõik oleme osa ühisväljast – kollektiivsest teadvusest, kus mõtted, ideed ja tunded liiguvad sagedustena. Empaadina oleme selle suhtes palju avatumad.
Me võime tajuda:
- kollektiivset ärevust enne kriisi,
- üldist meeleolu muutust ühiskonnas,
- grupi emotsionaalset seisundit.
Kui meil puudub teadlikkus, võib tekkida arvamus, et see kõik on „minu oma“.
Tegelikkuses võime aga võtta endasse midagi, mis ei ole minust alguse saanud.
Empaadina ei ole sa päästja
Üks suurimaid illusioone tundliku inimese teekonnal on usk, et sa pead kõiki aitama.
Psühholoogias nimetatakse seda sageli üle-vastutuseks.
.Tekib tihti lapsepõlves, kus tundlik laps õpib lugema ruumi emotsioone, et säilitada turvalisus. Sellest, kuidas empaadi tundlikkus sageli just lapsepõlves kujuneb, kirjutasin pikemalt oma eelmises postituses „Kuidas kujuneb empaat?“.
Energiataju ei tähenda vastutust.
Sageli tähendab see lihtsalt hästi arenenud närvisüsteemi skaneerimisvõimet.
Sa võid tajuda valu ilma seda endasse võtmata.
Sa võid märgata pingeid ilma neid lahendamata.
Sa võid olla kohal ilma ennast kaotamata.
Tõeline empaadi küpsus ei seisne suuremas tundlikkuses.
See seisneb tugevamas keskmes.
Ja tugev kese ei ole vaimne omadus – see on reguleeritud närvisüsteem.
Kuidas õppida oma energiat hoidma?
1. Õpi märkama oma seisundit enne ruumi sisenemist
Küsi:
Kuidas ma end praegu tunnen?
See ei ole ainult enesetunnetus – see on enese eristamine.
Paljud tundlikud inimesed ei erista:
- oma väsimust teiste omast,
- oma ärevust ruumi ärevusest.
Kui sa tead, mis seisundis sa oled enne kohtumist,
siis su aju ja keha oskavad hiljem võrrelda.
See on närvisüsteemi teadlik kalibreerimine.
Ja siin on oluline lisakiht:
Kui sa oled juba enne kohtumist kurnatud, oled sa vastuvõtlikum teiste seisunditele.
Empaadi energia ei kulu ainult teiste tõttu.
See kulub ka siis, kui sa lähed suhtlema “tühja tassina”.
2. Küsi: kas see tunne on minu?
Psühholoogiliselt räägime siin emotsionaalsest diferentseerumisest.
Kui emotsioon tekib järsult pärast kohtumist, tasub uurida:
Kas see on tunne, mis minus täna juba oli?
Või tekkis see alles siin?
Mõnikord ei ole küsimus “kas see on minu?”,
vaid “miks see minus aktiveerus?”.
Teise inimese viha võib puudutada sinu varasemat haava.
See ei ole enam ainult tema energia – see on koht, kus teie lood kattuvad.
Ja siin võib tekkida küpsus:
Sa ei lükka tunnet ära.
Sa ei võta seda ka täielikult üle.
Sa uurid seda.
3. Tugevda oma sisemist keskust
Maandamine ei ole ainult vaimne praktika.
See on närvisüsteemi reguleerimine.
Kui närvisüsteem on rahulik:
- sa ei lähe teiste emotsioonidega kaasa,
- su sümpaatiline närvisüsteem ei aktiveeru kohe ohule reageerima,
- sa ei hakka alateadlikult päästma.
Tundlik inimene ei vaja vähem tundlikkust, vaid rohkem kehalist turvatunnet.
Kui keha tunneb end turvaliselt, ei pea sa vastutama teiste inimeste tunnete eest.
4. Lõpeta päästjaroll
Päästjaroll on sageli seotud varasemate eluliste kogemustega:
“Kui ma aitan, siis olen vajalik.”
“Kui ma lahendan midagi, siis olen armastatud.”
See on ellujäämisstrateegia.
Aga täiskasvanuna:
- pidev päästmine loob sõltuvussuhteid,
- see võtab ära teise inimese vastutuse,
- ja hoiab sind kroonilises ülekoormuses.
Abi on tervislik siis, kui:
- see tuleb valikust, mitte süütundest,
- see ei kurna,
- see ei muutu identiteediks.
Empaadi kingitus
Kui piirid on paigas ja sisemine raskus vabastatud, muutub empaatia:
- sügavaks kuulamisvõimeks (aktiivne kohalolu samastumiseta)
- loomulikuks tarkuseks (intuitiivne mustrite tajumine)
- loovaks vooluks (emotsionaalne info muutub inspiratsiooniks)
- oskuseks tajuda lahendusi enne, kui probleem sõnastub (mustrite lugemine)
Sa ei ole siis enam käsn, mis kõike endasse imeb, vaid reguleeritud filter.
Sa tajud, kuid ei samastu.
Sa mõistad, kuid ei võta üle.
Sa näed, kuid jääd keskmesse.
“Empaat ei pea õppima vähem tundma.
Ta peab õppima rohkem eristama.“
Ja see tee annab võimaluse luua tervemat, selgemat, rahulikumat ja turvalisemat elu nii endale kui ka teistele.
Kui sa tunned, et oled aastaid kandnud teiste emotsioone ja vajad turvalist ruumi, kus õppida oma tundlikkust hoidma, siis hingevestlus on koht, kus me seda koos teeme.