Ma magan ja tean, et ma magan. Samal ajal näen, mis mu ümber toimub. Vahel osalen selles, vahel mitte. Vahel kogen kõigi osalejate tundeid ja olengi iga osaleja ise.
Üks lähedane inimene, kes on palju uurinud astraalrändamise kohta, ütles, et ma käin astraalrännakutel.
Võttes arvesse teadmist, et universumis aega ei eksisteeri ja see on loodud vaid siinse ühiskonna tarbeks, elan ma öösiti oma teisi elusid. Me pidavat elama kõiki oma elusid üheaegselt – mis on iseenesest hiiglama lahe mõte. Kui ma midagi kaotan ja leian selle täpselt sealt, kuhu selle viimati panin, alles mitu päeva hiljem, siis naeratan ja ütlen endale, et need päevad oli see asi mõnes mu teises elus.
Nii lahe on elada avatud meeltega – ääretult põnev!
Millal ja millega algas minu teadlik unenägemine?
See algas vanaema hooldamise lõpus, enne tema lahkumist 2020. aastal.
Kõigepealt hakkasin füüsiliselt tundma, kuidas minust mingi osa lahkub. Kui saabus ärkamise aeg, sisenes see osa minusse tagasi mõned minutid enne ärkamist ning tõi kaasa tohutu energiavoo. Ma suudaksin seda tunnet/kogemust täpselt kirjeldada, kuid jätan selle hetkel siit välja. Peensused jäägu neile, kes teemast tõsiselt huvituvad.
Olen saanud unes sõnumeid teistele inimestele – lähedastele. Kui ma need sõnumid edasi annan, saab inimene ise uurida, mis teema tal parasjagu lahendada on.
Unenäod kui tervendamise tee
Kuna tegelen enesetervendamisega, on mu unenäod sageli seotud tervendamisega. Igaüks saab unes seda infot, mida just tema parasjagu vajab. Teadlik unenägemine tuleb muidugi kasuks – ilma selleta räägib uni meiega metafooride keeles ja ausalt öeldes ei saanud minagi varem sellest suurt midagi aru. Tegelikult on unel alati mingi sõnum või vastus päevasele probleemile, kuid seda on keeruline välja lugeda. Kui võtta arvesse teiste inimeste tõlgendusi, ei pruugi need kattuda unenäo omaniku enda tunnetusega.
Mõni aeg tagasi sain oma astroloogilisest sünnikaardist teada, et minu tervenemine toimub unenägude kaudu. Sellest teadmisest ajendatuna pööran nüüd unenägudele veelg rohkem tähelepanu.
Katsetused ja öised kogemused
Praeguseks olen jõudnud unedes sinnamaani, et töötan oma tajudega – katsetan ja proovin.
Hiljuti nägin unes, kuidas fokuseerisin enda nägemist, et vaadata eemal olevat puud täpsemalt. Ma ei liigutanud ühtegi kehaosa, kuid mu keha hakkas automaatselt liikuma puule lähemale. Kui fookust vähendasin, hakkas keha eemalduma. Olin kergelt üllatunud. Mõtlesin puhkamisest, sulgesin silmad ja ilma keha liigutamata vajusin lamavasse asendisse – hõljudes õhus. Hakkasin aeglaselt pöörlema ja sirutasin käed laiali. Mingisugune mõnus energiate pööris liikus minust läbi. Ja muidugi – kõige ägedamal hetkel sõitis mu pähe analüütiline mõtlemine, mis inimesele sageli justkui nuhtluseks kaasa antud. Õnneks ma ei kukkunud, vaid laskusin kergelt jalgadele ja jätkasin unes imestamist ning analüüsimist.
Veel nägin unes, et suhtlen surnud inimesega. Tegelikult tajusin esmalt temas teistsugust energiat ja siis sain teada, et ta on surnud. Huvitaval kombel soovis see energia mulle anda tunnetuse, mis tunne on siis, kui hing jätab päriselt keha maha. See tunne oli valus – kehal oli kibe ja kipitus oli tugev. Justkui keha tahaks hinge veel endas hoida, äkki ta jääb siiski…
Päriselu kogemus
Kui olin oma ema surma hetkel tema kõrval, nägin, kuidas ta silmist tulid pärast viimast hingetõmmet pisarad. Ma ei saa jätta oma mõtet jagamata – need pisarad olid kehas tekkinud valust.
Kutse une ränduritele
Kui ka sinul on unenägudega erilisi kogemusi või sisemisi taipamisi, siis oootan sind rääkima enda lugusid ja koos mõtestama. Just sellised jagamised aitavad meil kõigil avastada, kui sügavat väge kannavad meie öised rännakud.
Testgrupp on praegu juba usinalt teel – jagatame, tunnetame, märkame. Kui ka sina soovid õppida oma unenägusid sügavamalt mõistma ja kasutada neid sisemise teejuhi või tervendajana, siis saad juba liituda augustis algava uue reaalajas unekursuse grupiga.