Kõik vanemad teavad, et kui uneaeg on tulemas, siis muutuvad lapsed eriti aktiivseks või soovivad veel pissile, veel süüa. Kõike muud, ainult et mitte rahulikult magama jääda.
Miks see siis nii on?
Kõik sõltub sellest, milline on lapse ümbrus päeva jooksul olnud. Kui täiskasvanutes on palju pingeid ja lahendamata teemasid, siis vajab laps hüppamist, kargamist, jooksmist ja aktiivset liikumist, et need pinged kehast maha laadida.
Kui lapse enda toimetamistes on lahendamata teemad, näiteks lasteaias või koolis, siis on õhtuti sügavatel teemadel vestlemine lausa hädavajalik. Selle käigus saavad rahuneda mõlemad pooled: nii vanem kui ka laps. Laps on nagu täiskasvanute emotsioonide filter. See on vastastikune puhastumine enne und. Lapse jaoks on väga vajalik ka vanema rahunemine.
Päeva pingetest vabanemine enne und on väga oluline, sest need pinged salvestuvad unes lapsesse. Lapsed on puhta energiaga ja nad ka teavad, kuidas hoida oma energiat puhtana.
Millegipärast ei tea enamik täiskasvanuid sellest enam midagi ja nad isegi ei taju endas tugevaid pingeid. Seetõttu on laste magamapanek raske, sest vanemale jääb mõistetamatuks, miks laps teeb kõike muud peale rahuliku uinumise.
Laps vajab enne und rohkem kohalolu, mõistmist ja turvatunnet. Miks mitte pakkuda seda õhtuti nii endale kui ka lapsele?